Vahur Koorits
Rahandusministeerium leevendas natuke töötuskindlustusmakse määra kehtestamise korra muudatusettepanekuid, aga tööandjad pole endiselt rahul, sest peavad võimatuks rahandusministeeriumi nõuet teha töötuskindlustusmakse ennustus neljaks aastaks ette.
Juba mitmendat aastat käib ühelt poolt valitsuse ja teiselt poolt tööandjate ja ametiühingute vahel võitlus töötukassa raha üle. Töötukassa saab oma tööks vajaliku raha töötavate inimeste palkadelt. Sel aastal maksab iga inimene oma brutopalgast kaks protsenti töötuskindlustusmakset ja tööandja maksab omalt poolt veel ühe protsendi.
Valitsus on üritanud järjekindlalt suurendada oma kontrolli töötukassa üle. Tööandjad ja ametiühingud kahtlustavad, et selle põhjuseks on valitsuse soov kasutada töötukassa raha riigi kulude katmiseks. Nimelt võetakse töötuskindlustusmakset inimeste brutopalga pealt täpselt nagu ka tulumaksu, aga maksu nimi on lihtsalt teine.
Riigikogusse saadetud riigieelarve baasseaduse muutmisega eelnõuga tahtis rahandusministeerium muuta oluliselt ka töötuskindlustusmakse määramise korda, suurendades valitsuse rolli, sidudes makse suuruse eelarve tasakaaluga ja jättes lõpliku otsustusõiguse riigikogule.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsari sõnul oleks see teinuks töötuskindlustusmaksest juba olemuslikult kõige tavalisema riikliku maksu, mille seos tööjõuturu olukorraga olnuks olematu.
Sotsiaalpartnerite terava kriitika peale muutus rahandusministeerium natuke töötuskindlustusmakse määramise korda. Eelnõu on Tamsari sõnul algsega võrreldes muutunud mõistlikumaks, sest sealt on kadunud nägemus, et töötuskindlustusmakse määrab parlament ja otsus on seotud riigieelarve tasakaalu kohustusega.
Ometi on tööandjad ka parandatud eelnõu suhtes kriitilised. Praegusel kujul nõuab eelnõu töötukassa nõukogult ettepanekut maksemäärade osas neljaks aastaks, sealhulgas koos majandusprognoosidel põhineva analüüsiga.
"Mitte keegi, sealhulgas rahandusministeerium, ei suuda teha adekvaatset majandusprognoosi nelja aasta peale. Prognooside põhjal, mida pole, oodatakse töötukassa nõukogult otsuseid, kus poole protsendipunktisel eksimusel on kaheksakohalised hinnalipikud. Võimalus reaalsete majandusolude põhjal maksemäära korrigeerida jääb ainult valitsuse pärusmaaks, töötukassa nõukogu on lihtsalt reisisaatja rollis," kritiseeris Tamsar.
Teine valupunkt on tema sõnul see, et eelnõu kohaselt tohib jooksva aasta maksemäära muuta ainult ülespoole. "Kui tegelik eesmärk oleks töötukassa paindlikkus tööjõuturu olukorrale reageerimisel, ei keelaks seadus korrigeerimist kummaski suunas, vaid vastavalt töötajate ja tööandjate parimatele huvidele saaks makset korrigeerida mõlemas suunas," leidis Tamsar.
Praeguse valitsuse koalitsioonilepe ütleb Tamsari sõnul õigussüsteemi ja ärikeskkonna parandamise peatükis, et mistahes "ärikeskkonna muutuste puhul lähtutakse õiguskindluse ja konkreetse valdkonna ettevõtluse esindajate kaasamise põhimõttest".
"Täna vajavad ettevõtluse esindajad küll veenvat kinnitust, et see punkt ka tegelikult midagi tähendab. Kuigi meie oleme viimased kahtlema koalitsiooni parimates kavatsustes ja meelekindluses, oleks küünilisel vaatlejal lihtne näha töötukassa ümber toimunus ja toimuvas väsimatut ja järjekindlat sotsiaalpartnerluse imiteerimist," kritiseeris Tamsar.
Veel ühe muudatuse kohaselt teeb töötukassa nõukogu igal aastal hiljemalt 21. augustiks ettepaneku töötuskindlustusmakse määrade kehtestamiseks valitsusele nelja järgneva aasta kohta varasema ühe asemel. Ettepaneku esitamise tähtaeg on valitud selline, et ettepanekuga saaks arvestada riigieelarve koostamise protsessis.
Seda punkti pidas absurdseks sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, sest töötukassa nõukogu lähtub ettepaneku tegemisel valitsuse suvisest majandusprognoosist, mis valmib samal ajal ehk umbes 20. augusti paiku.
