Ettevõtted on hädas uute töötajate leidmisega, sest tudengitel pole aega kooli kõrvalt tööl käia ja tööotsijaid peibutab võõrsil pakutav palk.
Kütusemüüja Statoil otsib sel sügisel pealinnas 15 uut töötajat ning firma pressiesindaja Jaanus Pautsi sõnul on see seotud öise töökoormuse kasvuga nende teenindusjaamades, aga ka kõrgharidusreformiga. «Eks oma osa on siin tasuta kõrgharidusel, mille eelduseks on õppekava täitmine täismahus. See omakorda paneb tudengid rohkem õppima ning kooli kõrvalt käib tööl senisest vähem noori,» tõdes Pauts.
Peamiselt kooliõpilastele ja tudengitele tööd pakkuva McDonald’si kiirtoidurestorani Baltikum personalijuhi Agnija Rikmane sõnul on tänavu nende kaadri voolavus suurem kui mullu, küünides 66 protsendini.
Palk meelitab välismaale
«Enamik meie töötajatest on õpilased, kes on tulnud tööle ajutiselt, et teenida lisaraha. Töötajad lahkuvad meilt nii mõnigi kord seetõttu, et nad leiavad töö, mis sobib nende haridusliku või erialase kvalifikatsiooniga,» tõdes Rikmane. Samas on juba mitu aastat tüüpilisi töölt lahkumise põhjusi välismaale tööle minek.
Seda, et võõrsil pakutav palk meelitab Eesti lihtsa töö tegijaid, kinnitab Eestis 66 toitluskohta pidava Baltic Restaurants Estonia personalijuht Külli Toots. Nende ettevõttest lahkus septembris omal soovil 85 inimest. Tootsi sõnul on kõige keerulisem leida klienditeenindajaid ja kokki. «Ühte ametikohta oleme sunnitud täitma sageli mitu korda, kuna inimestel on valikuvõimalus suur ning ei suudeta otsustada, kuhu tööle minna tahetakse,» tõdes Toots. Harv ei ole olukord, kus inimene töötab ettevõttes nädalakese, saab teisest kohast parema pakkumise ning lahkub päevapealt.
Prisma Peremarketi personalijuhi Reet Ratta sõnul lahkuvad neilt valdavalt alla aastase tööstaažiga klienditeenindajad, keda iseloomustabki sage töökohavahetus. «Samas, tudengite puhul on igati loogiline ja ootuspärane, et nad töötavad müüjana mõnda aega ja seejärel püüavad leida erialase töö,» möönis Ratas.
Ettevõtete kinnitusel on nad Tallinnas hädas uute töötajate leidmisega. Näiteks Tartus laekus Statoili klienditeenindaja ametikohale üle saja avalduse, pealinnas aga on uusi inimesi leida raske.
«Heade töötajate leidmine ei ole sama lihtne kui mõni aasta tagasi, sest on vähem kandidaate, nende kvalifikatsioon ja motivatsioon on madalam,» tunnistas McDonald’si Baltikumi personalijuht Agnija Rikmane. Probleem on see tema sõnul kõigis Eesti majutus- ja toitlustusettevõtetes.
Prisma Peremarketi personalijuht Reet Ratas ütles, et kuigi olukord tööjõuturul on praegu nende jaoks keeruline, läheb see lähiaastatel ilmselt veelgi raskemaks, sest sõjajärgsel beebibuumi ajal sündinud on pensionile minemas ja 1990. aastatel oli sündimus väike. «Seega, uut tööjõudu peale ei tule, lisaks on suur ja prognoosimatu väljaränne, aga võõrtööjõu kasutamine teeninduses on keeruline,» rääkis Ratas.
Külli Toots kinnitas, et uusi töötajaid leida on raskem kui mõni aasta tagasi, mil kvalifikatsiooni mitte nõudvale ametikohale laekus suur hulk CVsid. «Kahjuks on paljud kandideerijad vastutustundetud – ei võta vastu telefoni, ei helista tagasi ega pea kinni kokkulepetest tulla töövestlusele,» rääkis ta.
Toots tõdes, et sama olukord hakkab tekkima kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel. «Kandideerijatel on ettekujutus, et töötasu makstakse tööle tulemise eest. Kui tahta, et nad tööd teeksid, tuleb maksta lisatasu,» ütles ta.
Kõik küsitletud ettevõtted kinnitasid, et on viimasel ajal palku tõstnud ning püüavad töötajaid hoida, pakkudes lisatasusid või muid boonuseid, kuid sellegipoolest on just palk lahkumise põhipõhjus.
«Rusikareegel on, et inimene tahab saada kätte vähemalt 500 eurot. See on igati mõistetav soov, vaadates statistilisi näitajaid (toidukorvi maksumust), kuid kahjuks ei ole võimalik kõikidel ametikohtadel seda reeglit järgida,» nentis Toots.
Miinimumpalka ei maksta
Prisma Peremarketi personalijuhi Reet Ratta sõnul on tööotsijate ettekujutus klienditeenindaja tööst hullem kui tegelikkus. «Ma ei tea, miks ja kust on tekkinud paljude inimestel ettekujutus, et makstakse miinimumpalka,» imestas Ratas.
Tema sõnul teenivad parimad Prisma müüjad ja kassiirid pea sama palju kui õpetajad ja miinimumpalka pole pood kunagi maksnud. «See on olnud põhimõtteline otsus,» lausus ta. Ratas tõi näiteks, et Tallinnas on müüjate ja kassiiride palgad vahemikus 517–656 eurot, Narvas ja Tartus 470–644 eurot.
Alates selle aasta 1. juunist hakkas Prisma pealinnas töötavatele tunnipalgalistele töötajatele maksma intensiivsustasu. «Põhjuseks Tallinna ümbruse tihedam konkurents tööjõuturul, suurem töökoormus ja paremad majandustulemused, mille eest on võimalik palku tõsta,» põhjendas ta. Kõikide poeketi töötajate palk tõusis tänavu oktoobris.
Tallinnas ja Harjumaal algavad Statoili töötajate palgad 580 eurost, millele lisandub öötöö hüvitis ning tulemuspalk.
«Aasta alguses tõstsime teenindusjaama töötajate põhipalkasid, kuid viimase poole aasta jooksul oleme senisest rohkem suurendanud tulemuspalga osakaalu,» rääkis Jaanus Pauts. Viimane tulemuspalga osakaalu suurendamine oli oktoobri alguses, mil teatud toodete puhul kasvas tulemuspalk ligi kaks korda. «See tõstab müüjate kogupalka sõltuvalt töötaja müügitulemustest 8–30 protsenti,» lubas ta.
McDonald’si töökuulutustes pakutakse tunnitasuks 3,30 eurot ning Rikmane kinnitusel on see teenindusvaldkonnas konkurentsivõimeline palk.
«Tallinnas, kus töökoormus on teistest linnadest suurem ning uute töötajate vajadus kõige tuntavam, maksame alustavale töötajale riiklikust miinimumist pea 75 protsenti kõrgemat töötasu ning oskuste edenedes liiguvad motiveeritud töötajad üldjuhul kiirelt kõrgemale palgatasemele,» rääkis personalijuht.
Baltic Restaurants tõstis palku eelmise aasta lõpus keskmiselt kaheksa protsenti, kuid personalijuht Külli Tootsi sõnul jäävad ettevõtte võimaluste ja inimeste soovide vahele siiski suured käärid.
Kaadri voolavus tänavu
• Prisma 25%
• McDonald’s 66%
• Statoil 56%
Tarbija24»Töö
Autor:
Hanneli Rudi
