Agne Narusk
Kui graafik jääb märtsi lõpuks koostamata, on töötajal õigus puhkusele minna millal tahes.
Kujutage ette olukorda, kus suvepealinna nelja töötajaga teenindusettevõtte kõik töötajad otsustavad korraga juulis töölt ära jääda. Tööandja vastu puigelda ei saa – puhkusegraafikut ju pole. Kui ta on jätnud graafiku sisu töötajale märtsi lõpuks teatavaks tegemata, tuleb tal töötaja soovile lihtsalt vastu tulla, sätestab töölepinguseadus.
Valdavalt ongi see väikeettevõtete probleem, kes arvavad, et küll me oma väikseses kollektiivis kokkuleppele jõuame, nendib jurist Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna teavituse peaspetsialist-nõunik. Paraku ei pruugi need asjad nii lihtsalt minna. Siitami aastatepikkune kogemus on puhkusegraafiku olulisust üksnes kinnitanud. Sellepärast pikendati uue töölepinguseadusega selle koostamise aega märtsi lõpuni, et tööandjal oleks piisavalt aega töötajatega rääkida, nende soove uurida, eelisseisus töötajad varem graafikusse kanda, räägib Siitam. Vana töölepinguseadusega enne 1997. aastat tuli puhkusegraafikud valmis saada jaanuari lõpuks.
Kõigepealt jääk
„Seadus on selle väga selgelt reguleerinud: töötajal on õigus nõuda puhkust talle sobival ajal, teatades sellest kaks nädalat ette,” märgib Niina Siitam. Tavaliselt selgub lõplik puhkuseaeg, mis graafikusse kantakse, n-ö poolte kokkuleppel. Kui puhkusegraafik on tegemata jäetud, pole tööandja nõusolekut üldse vaja.
Puhkusegraafikus peab olema selgelt kirjas, kes millal puhkusele läheb, kui kaua ära on ja millal tagasi tuleb, selgitab jurist Niina Siitam. Ei piisa, kui graafikus on kirjas üksnes kalendrikuu. Kui puhkust võetakse-antakse osade kaupa, siis tuleb iga osa alguse- ja lõpukuupäev korrektselt ära märkida. Üks puhkuseosa peab alati olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk, teised tohivad olla lühemad. Puhkusegraafikusse võib kirja panna ka teised puhkuseliigid, nagu palgata puhkus, lapsevanema lisapuhkus, õppepuhkus. Aga ei pea. „Avaldatud on arvamust, et lisapuhkuste märkmine avalikustab liigselt töötaja delikaatseid isikuandmeid, näiteks laste olemasolu,” märgib Siitam. „Mina isiklikult pean seda ülereageerimiseks.”
Allkirja võtmise kohustust seadus tööandjale ei pane, kuid puhkusegraafikut töötajale teatavaks tegema kohustab küll.
Kui varem anti puhkust tööaasta eest, siis nüüd kalendriaasta eest. Puhkusejääk aegub järgmise kalendriaasta lõpuks. Siitam soovitab alustada vana jäägi n-ö ärapuhkamisest – las tänavused päevad jäävad siis omakorda reservi, muidu esimesed aeguvad.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on…
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust,
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal,
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last,
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal,
5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.
Allikas: TLS paragrahv 69, lõige 7
