Ministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ja sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall arutasid täna Eesti Puuetega Inimeste Koja ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Nägemispuudega Inimeste Keskliidu esindajatega nende muudatusettepanekuid töövõimetoetuse seaduse eelnõusse.
„Töövõimereform puudutab 100 000 tööealist inimest, kes praegu on tööturult eemale jäänud, ja on valitsuse üks prioriteete. Kuna eelnõuga tuleb jõuda tähtaegselt Riigikokku, on reformi ettevalmistamise kava väga tihe. Sooviksime jõuda kõikide partneritega võimalikult ühisele meelele,“ rõhutas Rait Kuuse.
Katre Palli sõnul sai eelnõu elavat tagasisidet. „Kooskõlastusringil tegid organisatsioonid kokku 42 ettepanekut, millest täielikult arvestasime 7 ja osaliselt 17 ettepanekut. Paljud ettepanekud hakkasid sisult kattuma, see annab kindluse, et kõik teemad on kaetud. Oli ka vastukäivaid ettepanekuid.“
Puuetega inimeste esindajad nägid probleemi selles, et puude ja töövõime hindamiseks peavad inimesed pöörduma erinevatesse asutustusse. Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse selgitas, et Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa koostöös otsitakse lahendusi, kuidas korraldada andmevahetust, jaotada ülesandeid jmt, et puudega inimesi asutustega suhtlemisel võimalikult vähe koormata.
Seaduseelnõus on arvestatud ettepanekuga võimaldada osalise töövõimega inimestel paindlikult täita Töötukassaga suhtlemise kohustust. Vastuvõtule tuleku kõrval on võimalik saada nõustamist ja tõendada tööotsinguid ka telefoni või iseteenindusportaali vahendusel.
Organisatsioonide esindajad soovisid teada, kas ja kuidas motiveeritakse tööandjaid võtma tööle osalise tööajaga töötajaid, pakkuma neile paindlikku tööaega või kaugtööd. Katre Pall selgitas, et põhirõhk on tööandjate teavitamisel ja nõustamisel. Samuti peaks olema motiveeriv, et tööandjal, kes võtab tööle töövõimetuspensionäri või osalise või puuduva töövõimega inimese, puudub selle töötaja eest sotsiaalmaksu maksmisel miinimumkohustus. Sobivate töötingimuste osas nõustab tööandjat Töötukassa.
Töövõime toetamise reformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist ja töötamist ning tagada sissetulek osalise või puuduva töövõime korral. Reform taotleb tänase mõtteviisi muutust ja keskendub inimeste õigusele aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.
Imbi Ernits-Kaljuste
Sotsiaalministeerium
pressiesindaja
imbi.ernits-kaljuste|ä|sm.ee
(+372) 626 9321
www.sm.ee | Gonsiori 29, Tallinn 15027
