Võrdõigusvoliniku kantselei teatab, et kuna rasedate diskrimineerimine ametikohal on jätkuvalt terav probleem, kavatsetakse mitmendat korda lapseootel või väikelaste vanemaid kiusanud tööandja nimi teha avalikuks.
2014. aasta esimese nelja kuuga on võrdõigusvolinikule esitatud 77 selgitustaotlust ja kaebust ebavõrdse kohtlemise kohta ning ka sel aastal jätkab kaebuste arv kasvamist.
Terava probleemina kerkivad kaebuste seas esile rasedate naiste diskrimineerimine ja kiusamine tööandjate poolt. Võrdõigusvolinik märkis, et kavatseb edaspidi teha avalikuks tööandjad, kes diskrimineerivad rasedaid või väikelapse vanemaid mitmendat korda.
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on mõned juhtumid ka sellised, kus volinik on soovitanud naisel pöörduda politseisse, sest tööandja kiusamine ja kättemaks selle eest, et naine on oma õiguste eest seisnud, on tõsist laadi.
«Naised elavad tööandja negatiivset suhtumist ja soovi naistöötajast raseduse tõttu lahti saada vaimselt väga raskelt üle, millest võivad tekkida terviseprobleemid,» ütles Sepper. «Ka katseajal rasedaga töölepingu lõpetamine, kui tegelik töösuhte lõpetamise põhjus on naise rasedus, on keelatud ning voliniku kantselei teeb kõik endast oleneva, et töötaja õigusi kaitsta,» rõhutas Sepper. Ta lisas, et tööandja selline käitumine on lubamatu ja seadusevastane, rääkimata sellest, et see on inimlikult hoolimatu.
Võrdõigusvoliniku kantselei aitab kannatanutel pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ning tööandjalt nõutakse välja hüvitis töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses ja lisaks hüvitis tekitatud moraalse kahju eest. Seni väljamõistetud summad moraalse kahju eest küünivad paari tuhande euroni.
«Tööandjad peavad arvestama, et nende käitumisel on tagajärjed,» sõnas võrdõigusvolinik. Volinik märkis, et kavatseb edaspidi teha avalikuks tööandjad, kes diskrimineerivad rasedaid või väikelapse vanemaid mitmendat korda ega ole hoolimata tähelepanujuhtimisest viinud oma käitumist ja personalipraktikaid kooskõlla seadusega.
Võrdõigusvoliniku kantselei seisab selle eest, et diskrimineeritule mõistetaks töövaidluskomisjonis või kohtus välja hüvitis summas, mis hüvitab tekitatud kahju tegelikult ja tõhusalt. Samuti peab hüvitis olema vastavalt Euroopa Liidu õigusele suuruses, mis mõjub diskrimineerijale tõrjuvalt, et vältida diskrimineeriva praktika jätkamist.
Kaebuste arvu kasvamist on viimasel ajal mõjutanud voliniku maakondlikud nõustamised, mis on tõstnud teadlikkust voliniku tööst ka väljaspool Tallinna.
Diskrimineerimiskaebustes esinevad ebavõrdse kohtlemise põhjustena järgmised tunnused: sugu, lapsevanemaks olemine, rasedus, puue, vanus, rahvus, rass. Samuti on mitu kaebust, milles kahtlustatakse ebavõrdset kohtlemist mitme tunnuse tõttu korraga.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker
