«Käin firma poolt saadetuna pikaajalisel koolitusel. See tähendab, et tuleb ka koolituskohas ööbida. Firma maksab kulud ja ööbimine on korraldatud soodustingimustel odavas hotellis. Enne koolituse algust allkirjastasime ka lepingu, kus olid välja toodud mõlema osapoole kohustused jne. Majutuse koha pealt ei olnud tolles lepingus minule tehtud ühtki konkreetset ettekirjutust,» kirjutab lugeja.
«Hiljem tuli firma siseveebi kaudu soovitusliku sisuga meil, kus paluti võimaluse korral valida ööbimiseks kahekohalised toad. Saatsin firmale vastuse ja omapoolse põhjenduse, miks mina valisin ööbimiseks ühese toa. Ma lihtsalt ei soovi olla ühes toas norskava, minu jaoks võõra inimesega (kes küll töötab samas firmas ja ka tunnistab, et tal on selline probleem). Samas olen ka ise norskaja ja seega häiriksin ka mina kedagi teist. Koolitused kestavad tavaliselt kolm-neli päeva. See tähendaks mitut magamata ööd. Kas firmal on õigus nõuda ööbimist võõra inimesega ühes hotellitoas ja juhul kui ma keeldun, siis kas on õigust minu palgast hotelliarved kinni pidada?» soovib kirjutaja teada.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Tuleb arvestada asjaoluga, et töölähetuses viibimisel ei pruugi kõik tingimused olla samad, mis kodus ja tuleb teha järeleandmisi oma igapäevase elustiili arvelt. Tööandjal on kohustus hüvitada lähetusega tekkivad kulud, sh. majutuskulud. Samas ei ole kehtestatud nõudeid majutuskohale - see jääb tööandja otsustada. Talupojamõistus ütleb, et kui ööbimine toimub ametlikus majutusasutuses, siis peaks sealsed standardtingimused olema sobilikud.
Tööandjal on kohustus kohelda kõiki töötajaid võrdselt, aga võimaldades Teile erinevalt teistest kallimat üheinimesetuba, tekib teistel alus süüdistada tööandjat ebavõrdses kohtlemises. Lahenduseks võiks olla see, et kui soovite eritingimusi, siis maksaksite tööandja poolt planeeritud kulutusi ületava osa eest ise täiendavalt juurde.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24
