Bostoni Ülikooli teadlane Erin Reid uuris ühe USA suurfirma näitel, millised töötajad rabavad reaalselt tööd ning millised teevad vaid nägu, et neil on tegevust.
Erin Reid veetis aega firmas, mis ootab oma töötajatelt täielikku pühendumist, sealhulgas keskööl e-mailidele vastamist ja isiklike plaanide tühistamist ületundide eesmärgil, vahendab The Guardian. Reid avastas, et 31 protsenti meestest ja 11 protsenti naistöötajatest leidsid viisi, kuidas jätta mulje endist kui töönarkomaanidest. Aeg-ajalt nad haihtusid töölt kellelegi ütlemata või tegid salajasi kokkuleppeid ja graafikumuutusi kolleegidega, et nad ise saaks perega aega veeta.
Inimesi, kes tegid ametlikke ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks või ümberjagamiseks, karistati vähese pühendumisvõime eest. See-eest tööteesklejaid nähti paremas valguses ning neid ka autasustati vastavalt. Sealjuures oli rohkem naisi, kes küsisid formaalset luba ning mehi, kes viilisid töölt salaja. See näitab, et premeeritud said vähesema töö tegijad, kes lasid välja paista, justkui nad teeksid pühendunumalt tööd kui mõned teised.
Selline suhtumine näitab, milline erinevus on korrektselt tehtud tööl ning tööl, mis vaid paistab kui tehtud. On pisut probleemne ka uurida, kelle töö sisaldab rohkem ütlusi, millega nad tegelevad, kui reaalset tööd. Teesklejad panustavad rohkem aega ja energiat näilikkusele, et nad tegelevad pidevalt millegagi.
Reid teeb järeldused, et kui töö koormab liigselt, ei ole soovitav küsida töökohustuste vähendamist, vaid mõelda, kuidas saaks kergemini ülesannetega tegeleda või neist mööda libiseda. Siiski oleks parem, kui ka firmad ei ootaks, et nende töötaja peab olema 24 tundi ööpäevas valvel ning valmis tööülesannetega tegelema. Ei ole hea tööstressi koju kaasa võtta, pigem tuleks töö- ja eraelu kohustused lahus hoida.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter
