Töö kontorist väljas on tänapäeval tänu tehnoloogia arengule võimalik. Kuidas aga on selline kaugtöö reguleeritud Eesti seadustes ja millised ohud sellega kaasnevad, selgitab Njord advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Katrin Sarap.
Lisaks heale töötasule on paindlik tööaeg kahtlemata oluline osa töötaja tänasest motivatsioonipaketist. Töötajad hindavad paindlikkust kõrgelt eelkõige seetõttu, et see väldib rutiini, ennetab tööstressi ja annab võimaluse oma tegemisi paindlikumalt korraldada. Kui oluline on töö tulemus ning mitte selle tegemiseks määratud kindel aeg, on paindlik tööaeg iseenesest hea võimalus, mille kohaldamist tasub tööandjal kaaluda.
Töölepingu seadus annab tööandjale ja töötajale võimaluse leppida kokku töö tegemises väljaspool tavapärast töö tegemise kohta ehk teha kaugtööd. Kaugtöö ei ole töölähetus. Töölepingu seadus ei reguleeri kaugtöö osas enamat ning seega tuleb tööandjal endal kaugtöö korraldada selliselt, et tööandja seadusest tulenevad kohustused oleksid täidetud, sealhulgas kohustus tagada töötervishoiu ja -ohutuse tingimuste täitmine, tööajaarvestus jne.
Kaugtöö puhul peaks tööandja arvestama ka võimalike varjatud riskidega. Need on eelkõige seotud tööandja vastutusega töötaja töötervishoiu ja -ohutuse tagamisega ning ka riski tööandja ärisaladuse hoidmisel. Seega ei ole tõenäoliselt otstarbekas lubada töötajal teha tööd väikses kohvikus laotades lauale tööalased dokumendid või riskida sellega, et rongis kaasreisija loeb arvutiekraanilt kliendile saadetavat hinnapakkumist jne.
Kaugtöö osas tasub töötajal ja tööandjal kaugtöö tegemise kokkulepe vormistada võimalikult täpselt. Kokkulepe võiks kajastada järgmisi punkte:
- kus on kaugtöö tegemine lubatud - näiteks kodus, suvilas, raamatukogus ning keelatud kohvikus, rannas või mujal avalikus kohas, kus ärisaladuse hoidmine võib olla keeruline.
- milliseid kommunikatsioonivahendeid on lubatud kasutada, et maandada turvariskide
- kuidas hoida tööandja vara – millised on turvakoodid, jmt
- töötaja kättesaadavus tööandjale, tööajaarvestus, tööandja ärisaladuse kaitse.
Kui tööandja ja töötaja on need teemad omavahel läbirääkinud, siis on tõenäosus arusaamatuste tekkimiseks oluliselt väiksem.
Postimehe tarbijaportaali lugejate küsimused
Kas nö kodukontoris statsionaarselt töötades peaksin tööandjalt saama kommunaalkulude eest hüvitist ja mille alusel see arvutatakse?
Kaugtöö puhul kodukontoriga kaasnevate kulude (sh kommunaalkulude hüvitamist) seadusega ei ole reguleeritud, mistõttu on see poolt kokkuleppe küsimus. Seetõttu tuleks tööandjal ja töötajal kulude koosseis ja nende hüvitamine üheselt ning selgelt reguleerida.
Kes vastutab töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmise eest kaugtöö korral, selle eest, et töötajat ei ohustaks mõni ohutegur?
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei reguleeri eraldi tööandja kohustusi ja vastustust kaugtöö puhul. Seega tuleb tööandjal ka kaugtöö puhul lähtuda töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 4 lõikest 2, mille kohaselt tööandja kujundab ja sisustab töökoha võimalikult ohutult ning tagab töötaja heaolu.
Kas ja kui kaua tohib teha kaugtööd nn kolmandast riigist arvuti teel Eesti firmale, kui maksud makstakse Eesti riigile? Kas on vahe selles, kui oled kolmandas riigis nagu turist või kui sul on seal olemas elamis ja tööluba? Kas tööandja on kohustatud kohe kindlasti maksma mingit päevaraha või kokkuleppel võib seda mitte maksta? Kui probleemiks ainult ravikindlustus, aga töötajal tehtud reisikindlustus ja temal selles osas probleemi pole?
Töölepingu seadus ei reguleeri kaugtöö kestust ega töö tegemise kohta, mistõttu on see poolte kokkuleppe küsimus. Kaugtööd võib teha ka väljaspool Eestit. Kaugtöö ei ole oma olemuselt töölähetus ning seega ei tule töötajale kaugtöö ees tasuda päevaraha, mis on omane töölähetusele. Kaugtöö iseenesest töötasu tingimusi ei muuda, mistõttu ei muutu ka tööandja poolt makstavad maksud ning töötajal säilib ravikindlustus.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Hanneli Rudi
Tarbija24 juhataja
