Eesti tööturgu iseloomustab tööealise elanikkonna, aga ka kogu rahvastiku vähenemine. Tööandjate jaoks tähendab see, et tööturult lahkujatele tuleb leida asendus järjest väiksema hulga inimeste seast, kel on teistsugused ootused ja sageli kõrgem haridus.
Kolmandik tööandjatest kurdab sobivate kandideerijate puuduse üle. Selle peamiseks põhjuseks peetakse üldist tööturu olukorda, aga ka vajaliku töökogemuse, eelduste ja õpivõimega, sobivate isikuomaduste ja erialase ettevalmistusega inimeste puudust.
Organisatsiooni madalat palgataset hindab Palgainfo Agentuuri läbi viidud uuringus oluliseks takistuseks sobivate töötajate leidmisel pisut üle pooled vastanud tööandjatest.
Üle poolte tööandjatest märkis, et keerulisemaks on muutunud tõmbekeskustest eemal asuvatesse piirkondadesse ja vahetustega graafiku järgselt töötada soovijate inimeste leidmine. Kaugematest piirkondadest töötajate leidmiseks tuleb pakkuda kõrgemat palka.
Suurem osa töötajatest aga leiab, et neile huvipakkuvaid töökuulutusi või -pakkumisi on vähe ning nendest vähestest pakkumistest paljud ei sobi, kuna palk ei vasta ootustele või töö asukoht on ebasobivas kohas.
Nõutele mittevastava võõrkeelte oskuse tõttu on jätnud kandideerimata üle kolmandiku töötajatest ja tööotsijatest, sama paljud ei ole sageli kandideerinud, kuna protsess tundub liialt keeruline või aeganõudev.
Töötajad on valmis kulutama tööle minekule rohkem aega (keskmiselt kuni 40 minutit), kui tööandja hüvitab tööl käimise rahalise kulu, töötasu on suurem ja tööle mineku aeg arvestatakse tööaja sisse.
Seega on töötajate jaoks oluline see, et kaugemal tööl käimisega ei kaasneks lisakulusid rahaliselt ega ajaliselt ning oleks võimalik oma tulusid suurendada.
Töö pärast on valmis elukohta vahetama ligi pooled töötajatest, kui töötasu on suurem. Üle kolmandiku on valmis vahetama elukohta, kui töö sisu on huvitavam ja tööalase arengu võimalused on paremad. Lisaks on paljude jaoks oluline, et elukoha vahetusega ei peaks loobuma oma kinnisvarast.
Võrreldes eelmise uuringuga on kasvanud oma töötasuga rahulolevate ja toimetulevate töötajate osatähtsus. Kui 2014. aastal tuli oma töötasuga kehvasti toime 41%, siis aasta hiljem oli kehvasti toime tulevaid töötajaid 33%.
Kuigi ligi pooled töötajad ei ole rahul oma töötasuga ja tööandja poolt pakutud soodustustega, ei kavatse nad siiski töökohta vahetada. Töökohta vahetavad suurema tõenäosusega need, kes on rahulolematud töö sisuga.
2015. aasta sügisel uuringus osalenud töötajate ja tööotsijate keskmine palgaootus oli 1344 eurot, mis on mõnevõrra väiksem kui aasta tagasi, mil see oli 1378 eurot. Palgaootuse mediaan
püsis aga võrreldes eelmise aastaga stabiilsena - 1200 eurot kätte.
Tagasihoidlikumaks on muutunud kõrgemad palgaootused ehk 90% piir, kust veel 10% palgaootustest on kõrgemad. Aasta tagasi oli see 2200, nüüd 2000 eurot.
Allikas: Palgainfo Agentuuri uuringu raport “Tööturu ja tasustamise trendid sügis-talv 2015/2016“
