Maiken Mägi, reporter
«Kui lapsehoolduspuhkusel viibiv ema tahab tööle viia lahkumisavaldust, siis kas ta võib päevapealt töösuhte lõpetada või peab veel 30 päeva veel tööl käima, enne kui lahkumisavaldus teoks saab?» küsis lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.
Päevapealt saab töölepingu lõpetada eelkõige poolte kokkuleppel ehk üks pool teeb ettepaneku ja teine nõustub. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal võimalus öelda tööleping üles korraliselt ehk vastavasisulise avaldusega töölepingu seaduse § 85 lõike 1 alusel. Seejuures näeb aga seadus ette, et korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
Kui töötaja tähtaega ei järgi ja tööandja kannatab seetõttu kahju, näiteks peavad teised töötajad tegema ületunnitööd või peab tööandja võtma asendustöötaja, siis võib tööandja nõuda etteteatamistähtaja järgimata jätnud töötajalt kahju hüvitamist. Märkimist väärib aga asjaolu, et tähtajalist töölepingut, mis on sõlmitud näiteks hooajatööde tegemiseks või konkreetse ülesande täitmiseks, ei saa korraliselt üles öelda. Erisus on ainult kellegi asendamiseks sõlmitud tähtajaliste töölepingute puhul, sellise saab ka korraliselt üles öelda.
Lisaks eeltoodule on seaduses veel üks erand. Kui näiteks töötaja peab oma väikese lapse pärast ootamatult koju jääma, siis võib ta öelda töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lõike 3 alusel, etteteatamistähtaega järgimata. Ta peab aga suutma tõendada, et olukord tekkis ootamatult ja tingis töölepingu erakorralise ülesütlemise. Töötajal tasub arvestada, et nii TLS § 85 lg 1 alusel korralise ülesütlemisega kui ka TLS § 91 lg 3 alusel erakorralise ülesütlemisega ei kaasne töötuks jäämisel õigust taotleda töötukassalt töötuskindlustushüvitist, kuid töötuna arvele saab ennast siiski võtta.
