Allikas: Viimsi Teataja
Tööealine inimene veedab umbes poole oma ärkvelolekuajast tööl, mistõttu sõltub tema tervis suurel määral tehtavast tööst ja selle keskkonnast.
Aastate jooksul on koos infotehnoloogia arenguga suurenenud istuva ja vähese füüsilise liikuvusega ametite arv, mille tagajärjel on pikaajaline istumine nii kodus, autos kui ka tööl muutunud nüüdisaja ühiskonnas suureks probleemiks.
Sundasendi säilitamisel ja korduvate liikumismustrite sooritamisel töötavad lihased staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal puhata. Sellest tingituna esineb lihaste kiire väsimine ja ülepinge. Algselt võivad kaebused koormuse kadudes kiiresti taanduda, kuid igapäevaselt korduva sundasendi korral tõuseb risk kroonilise haiguse tekkeks, mis võib viia püsiva töövõime vähenemise ja invaliidistumiseni.
Peamised terviseprobleemid
Pidev istuv töö põhjustab enim terviseprobleeme just kontoritöötajate seas. Pikaajaline töö arvuti taga soodustab luustiku ja lihaskonna nõrgenemist ja rühihäirete teket. Uuringud on näidanud, et kontoritöötajate peamised probleemsed piirkonnad on kaela- ja õlavööde, alaselg, küünarliiges, randmed, puusad ja põlved. Ehkki istuva töö puhul on keha liigutused minimaalsed, rakenduvad kehaasendi säilitamiseks mitmed lihasgrupid, mis peale pikka sundasendit väsivad. Vähese liikumise tagajärjel ainevahetus lihastes nõrgeneb ning verevarustus on häiritud, sellest tulenevalt tekivad lihaspinged, mis koos lihasjõu vähenemisega on halva rühi ja lihaspingete põhjuseks.
Töökoha ergonoomika
Istuva iseloomuga töö puhul on kõige tähtsam leida aega puhkepausideks ning asendi vahetusteks. Kontoritöötajad peaksid iga 30 minuti tagant ennast liigutama vähemalt 3–5 minutit. Kasulik on paigutada töövahendid selliselt, et tekiks vajadus aeg-ajalt püsti tõusta. Näiteks printer või telefon võiks asuda töölauast kaugemal. Samuti on kasulik harjutada ennast teatud tegevuste puhul liikuma, näiteks kõndida mobiiltelefoniga rääkides. Sellised väikesed muudatused töökohal aitavad oluliselt rohkem liikuda. Väga oluline tegur vältimaks tööst tingitud kutsehaigusi on töökoha ergonoomiline ja õiget kehaasendit toetav paigutus. Tooli kõrgus peaks kindlasti olema reguleeritav, et jalad ulatuksid maha. Töölaua kõrgus võiks olla 5 sentimeetrit küünarnukist madalam, jättes randmed ja õlavöötme pingevabaks. Kaelalihaste ja lülisamba minimaalseks koormuseks tuleks ekraani ülemine serv tõsta silmadega samale kõrgusele ja jälgida, et ekraan asetseks töölaual otse. Kui arvutiekraan on paigutatud küljele, mitte otse töötaja ette, võib see põhjustada pidevat kaela rotatsiooni küljele, millest tulenevad kehapoolte erinevused ja ülepinged.
Füsioteraapia
Vales asendis töötamisest tekkinud lihaspingete ja valude korral saab abi füsioteraapiast. Tegemist on raviprotsessiga, mille käigus hinnatakse tööga seotud riskifaktoreid, õpetatakse ergonoomilisi kehaasendeid ja töövõtteid, kasutatakse erinevaid füsioteraapia meetodeid ning vajadusel koostatakse individuaalne harjutusprogramm. Üks tõhusamaid meetodeid lihas- ja liigesvalu puhul on pehmekoeteraapia, mis põhineb sidekoe mõjutamisel kasutades libistamis-, venitamis- ja vajutamistehnikaid.
Lisaks annab häid tulemusi alaseljavalu, seljanärvi pitsumise ja radikulaarse valu puhul venitusravi. Tallinn Viimsi SPA tervisekeskuses viiakse venitusprotseduur läbi spetsiaalsel MasterCare venituslaual, kus venitusprotsessi käigus väheneb surve lülisambale ja närvijuurtele ning lõdvestuvad pinges selja- ja õlavöötmelihased.
Paljud on kindlasti kuulnud kinesioteipimisest või vähemalt näinud kedagi “värviliste kleepsudega”. Tegemist on uudse ja tõhusa füsioteraapia sekkumisviisiga, millest on abi erinevatele skeletilihassüsteemi probleemidele. Kõige tähtsamal kohal füsioteraapias on individuaalne ravivõimlemine ning iseseisvaks kasutamiseks koostatud harjutuste programmi järgimine. Alternatiiviks treeningsaalile on võimalus seanssi läbi viia ka basseinis, kus koormus liigestele ja lülisambale on väiksem.
Vältimaks probleemide muutumist krooniliseks, tuleks füsioterapeudi juurde pöörduda juba esimeste sümptomite ilmnemisel. Kiire tegutsemine lühendab oluliselt raviaega ning aitab naasta tagasi igapäeva tegevuste juurde.
