Merike Teder, reporter
Kohe oleks tööd pakkuda enam kui 70 kutsetunnistusega hooldustöötajale, selgus tervishoiuasutuste juhtide seas läbi viidud küsitlusest.
Peaaegu kõik küsitletud pidasid juba töötavatele hooldustöötajatele tasemeõppe korraldamist vajalikuks, küsitlusele vastanud asutuste hooldustöötajatest on kutsetunnistusega ainult 20 protsenti.
Tallinna tervishoiu kõrgkooli läbi viidud küsitluse peamine eesmärk oligi välja selgitada, kui suureks hinnatakse hooldustöötajate koolituse vajadust ning kui palju on reaalselt uusi hooldustöötajad meie tervishoiusüsteemis tarvis.
«Nii töötavate hooldustöötajate kui ka tööjõuvajaduse kohta puudub kahjuks riiklik statistika ja seetõttu kogus Tallinna tervishoiu kõrgkool andmeid tervishoiuasutustelt otse. Kuigi vastajad tõdesid, et enamik hooldustöötajate ametikohtadest on täidetud, oleksid nad valmis kohe tööle võtma kokku enam kui 70 kutsetunnistusega töötajat. Kindlasti on tegelik tööjõuvajadus suurem, sest meie küsitlusankeedile vastas kolmandik tervishoiuasutustest,» ütles kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Küsitlusele vastanud 30 tervishoiuasutuses töötab kokku 1421 hooldustöötajat. Vastustest selgus, et tasemeharidus s.o hooldustöötaja eriala lõputunnistus on vastanud asutustest kokku vaid 278 töötajal (19,6 protsenti).
«Lisaks märkimisväärsele uute töötajate vajadusele peavad tööandjad vajalikuks töötajate koolitamist tasemeõppes. Tänapäevases tervishoius uute nõudmiste, töövahendite ja vastutuse suurenemise juures ei ole hooldustöötajal ilma õppimata võimalik edukalt hakkama saada,» lisas Ülle Ernits.
Tallinna tervishoiu kõrgkooli kutseõppe osakond viis küsitluse läbi tervishoiuasutuse hulgas jaanuarist märtsini 2016 üle kogu Eesti. Küsitlusele vastasid 30 tervishoiuasutuse esindajad, mille hulgas oli nii haiglaid kui ka hooldekodusid. Küsitlusele vastasid asutuste juhid, õendusjuhid, vanemõed jt, kes hooldustöötajate töö juhtimise, värbamise ja koolituse eest vastutavad.
