Hille Maas, töötukassa töövõime hindamise metoodik Monika Aasa, töötukassa töövõime hindamise juht
Kui seni hinnati pikaajalise tervisekahjustusega inimesel töövõimekaotust peamiselt diagnooside põhjal, siis uus töövõime hindamine võtab arvesse nii diagnoosi kui ka seda, mil määral mõjutab terviseseisund inimese igapäevast tegutsemist ja töötamist.
Töövõimereform käivitub samm-sammult. Tänavu 1. juulist puudutab uutmoodi töövõime hindamine üksnes neid inimesi, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 töövõimekaotust hinnatud.
Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ning tema korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb tal endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspension endistel põhimõtetel.
Alates 1. jaanuarist 2017 hakkab aga töövõimet hindama ainult töötukassa. Seega tuleb järgmise aasta algusest kõigil tervisekahjustusega inimestel – nii uutel kui ka korduvatel taotlejatel – pöörduda töövõime hindamiseks töötukassasse. Korduvhindamisele tuleb pöörduda aga alles siis, kui jõuab kätte ekspertiisiotsuses märgitud tähtaeg.
Puude raskusastme tuvastamine jääb endiselt sotsiaalkindlustusametile. Kuid inimesel on võimalik taotleda töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist koos, esitades ühistaotluse ükskõik kummale asutusele – töötukassale või sotsiaalkindlustusametile.
Uued põhimõtted
Uus töövõime hindamise metoodika võtab arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Lähtutakse sellest, et iga inimene on ainulaadne ja sama puue või haigus võib eri inimestel väljenduda erinevalt. Hinnatakse, mida inimene suudab teha ja kuidas teda aidata, et tema seisund töötades ei halveneks.
Inimese kehalist ja vaimset võimekust hinnatakse seitsmes valdkonnas:
# liikumine;
# käeline tegevus;
# suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine);
# teadvusel püsimine ja enesehooldus;
# õppimine ja tegevuste elluviimine;
# muutustega kohanemine ja ohu tajumine;
# inimestevaheline lävimine ja suhted .
Kehalise võimekuse all mõistetakse füüsilisi tegevusi, nagu kõndimine, jooksmine, trepist üles-alla liikumine, erinevatel tasapindadel liikumine, erineva pikkusega vahemaade läbimine, seismine ja istumine.
Seejuures arvestatakse, kui palju aega ja jõudu inimene neile tegevustele kulutab ja kas ta tunneb sealjuures valu või väsimust. Kehalist võimekust võivad mõjutada näiteks jäseme puudumine, liigeste moondumine, lihaste kõhetumine, kergelt tekkiv väsimus, aga ka nägemise või kuulmisega seotud häired.
Vaimse võimekuse all mõistetakse võimekust õppida uusi tegevusi, luua ja hoida suhteid inimestega, suhelda, tajuda ohtu ja vältida ohtlikke olukordi.
Vaimset võimekust võivad mõjutada näiteks psüühilised haigused, õppimishäired, vaimse arengu häired, aga ka näiteks trauma tagajärjel tekkinud vaimse tervise probleemid. Samuti võib vaimse tervise halvenemine olla seotud kroonilise haigusega, mis võib põhjustada näiteks depressiooni.
Hindamise viis sammu
Töövõime hindamine koosneb viiest sammust.
1. samm: arstivisiit
Töövõime hindamise taotluse esitamiseks on inimesel vaja eelneva kuue kuu jooksul käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul ja öelda, et ta soovib taotleda töövõime hindamist. Arst kirjeldab inimese töövõimet mõjutavat seisundit ja sisestab värsked andmed e-tervisesse.
2. samm: taotluse esitamine
Kui arsti juures käidud, saab täita töövõime hindamise taotluse ja esitada selle töötukassale. Seda võib teha töötukassa osakonnas kohapeal, täita kodus ja saata töötukassasse posti või e-posti teel või esitada elektroonselt töötukassa portaali iseteeninduse kaudu. Sama taotluse alusel saab taotleda ka puude raskusastme tuvastamist.
Taotlus on üsna mahukas ja selle täitmiseks tuleb kindlasti varuda aega. Ankeedis on vaja kirjeldada oma tegutsemisvõimet ja tegutsemispiiranguid kõigis valdkondades, milles piirangud esinevad.
Kui taotlus on töötukassale esitatud, läheb see edasi ekspertarsti kätte, kes vaatab e-tervise infosüsteemist, kas taotleja kirjeldatud piiranguid toetavad ka tema meditsiinilised diagnoosid. Kuigi inimese enda hinnang oma tegutsemisvõimele on väga tähtis, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
Taotlusele tuleb märkida andmed ka oma raviarstide (vähemalt ühe), samuti teiste spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja, isikliku abistaja, psühholoogi vms) kohta, kes saavad vajaduse korral anda töövõime hindamiseks täiendavat infot inimese kohta.
3. samm : ekspertarsti hinnang
Töötukassa töötajad ei hinda inimeste töövõimet ise, vaid selle kohta tellitakse eksperdiarvamus vastava väljaõppe saanud ekspertarstidelt, kes kaasab vajadusel teisi spetsialiste nagu logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut ja füsioterapeut.
Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse uues süsteemis alati koos abivahendiga, mida ta oma terviseseisundi tõttu iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tema tegutsemisvõimet parandaks.
Siit tulebki oluline vahe senise hindamissüsteemiga, sest abivahendiga või ilma selleta võib inimese tegutsemisvõime olla väga erinev. Abivahendid võivad olla ravi- ja meditsiiniseadmed (nagu nt insuliini manustamise seadmed) või igapäevast toimetulekut toetavad abivahendid (nt randmeortoos, suhtlemiskommunikaator, liikumis- ja nägemisabivahendid).
Kui taotlejal on objektiivsed põhjused, miks ta abivahendit ei kasuta või ei saa kasutada, hinnatakse tema tegutsemis- ja osalemisvõimet ilma abivahendita. Ekspertarst saab siis ühtlasi inimesele soovitada, milliseid tema jaoks uusi abivahendeid ta võiks edaspidi kasutada.
Ekspertarst kaalutleb inimese terviseseisundist tingitud tegutsemispiiranguid, arvestab põhjuseks oleva haiguse kulgu ning inimese enda hinnangut oma võimekuse ja piirangutega kohanemise kohta.
Üldjuhul koostataksegi eksperdiarvamus dokumentide põhjal. Kui aga inimese esitatud taotlusel ja e-tervises olevad andmed on vastuolulised või infot pole piisavalt, võib ekspertarst kutsuda inimese vastuvõtule, kuhu tuleb siis ka kindlasti minna.
Vastuvõtul ekspertarst vestleb inimesega, viib läbi tegevusvõime teste ja kaasab vajaduse korral hinnangu langetamiseks vajalikke erialaspetsialiste.
Hindamise tulemusena koostab ekspertarst inimese töövõime kohta kokkuvõtliku arvamuse, milles antakse hinnang inimese töövõime ulatusele, märgitakse, mil määral inimese seisund võib muutuda, ning osalise või puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega.
Samas hinnangus annab ekspertarst ka soovitusi inimese jaoks sobivate töötingimuste ja töövõimet toetavate tegevuste (teenuste) kohta. Ekspertarsti hinnang on aluseks ka puude raskusastme tuvastamisel, juhul kui inimene taotleb töövõime hindamist ja puude tuvastamist üheaegselt.
4. samm: töövõime hindamise otsus
Eksperdiarvamuse põhjal teeb töötukassa otsuse inimese töövõime ulatuse kohta.
# inimene on töövõimeline – see tähendab, et tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud;
# inimesel on osaline töövõime – sellisel juhul on töötamine terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud;
# inimesel on puuduv töövõime – see tähendab, et ta ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama.
Nagu ka praeguses süsteemis, kehtib töövõime hindamise otsus kuni viis aastat. See tähendab, et kui ekspertide hinnangul inimese terviseseisund eeldatavasti muutub, võib otsuse teha ka lühemaks ajaks, paludes inimesel tulla näiteks kahe aasta pärast uuele hindamisele. Eriti raske seisundi puhul võib otsuse teha ka vanaduspensionieani.
Otsust on võimalik vaidlustada, kui inimene tunneb, et tema töövõimet on hinnatud valesti.
5. samm: töövõimetoetuse maksmine
Kui inimese töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, on talle tagatud ravikindlustus. Osalise või puuduva töövõime korral on inimesel õigus hakata saama töövõimetoetust. Osalise töövõime puhul lisandub toetuse saamiseks kohustus olla aktiivne: otsida tööd, õppida, töötada või olla hõivatud muu tegevusega, mis annab õiguse töövõimetoetusele.
Vajadusel osutab töötukassa vähenenud töövõimega inimestele tööle saamiseks või tööl püsimiseks tööturuteenuseid.
Töövõimet välistavad seisundid
Mõne väga raske diagnoosi ja haigusseisundi korral loetakse inimese töövõime automaatselt puuduvaks. Sellisel juhul ei pea inimene täitma mahukaid küsimustikke ega läbima põhjalikku hindamist. Töövõime hinnatakse puuduvaks, kui:
# inimesel on IV astme vähkkasvaja;
# ta saab dialüüsravi või on juhitaval hingamisel;
# tal on väljakujunenud dementsus;
# tal on raske või sügav vaimne alaareng;
# ta on püsivalt voodihaige.
Töövõimet välistava seisundi korral kontrollib ekspertarst terviseandmete põhjal vastava seisundi olemasolu ning koostab selle põhjal eksperdiarvamuse.
NB! Töövõimet välistavate seisundite loetelus ei ole mitmeid haigusi, mis võivad samuti põhjustada puuduva töövõime, kuid millel võib olla väga erinevaid väljendusvorme või staadiume ja mille korral puuduv töövõime ei ole haiguse ilmselge väljendus.
Taotlus koosneb viiest osast
# taotleja andmed, taotlemise põhjus, otsuse kättesaamise viis, arstide ja spetsialistide andmed, andmed taotleja haridustaseme kohta;
# töövõimet välistavad seisundid ja nõusolek tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks;
# töötamisega seotud andmed;
# taotleja kasutatavate abivahendite, kõrvalabi, rehabilitatsiooni ja muude teenuste andmed;
# taotleja hinnang oma kehalisele ja vaimsele võimekusele erinevates valdkondades ja tegevustes.
Näide töövõime hindamise taotlusest
2.2. Asjade ülestõstmine ja liigutamine
Asjade ülestõstmise ja liigutamise all mõistetakse esemetest kätega kinnihaaramist ja soovitud kohta tõstmist või nihutamist keha lähedal. Selle tegevusega hinnatakse käte jõudu, liigeste liikuvust, aga ka koordinatsiooni. Eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöökõrgusel. Selle punkti all ei hinnata võimekust kükitada, kummarduda jms, mida hinnatakse liikumise valdkonna all. Kui inimene kasutab puude või terviseseisundi tõttu abivahendit, näiteks proteesi, eeldatakse vastuste puhul tema võimekust asju tõsta ja liigutada abivahendit kasutades.
Kas suudate üles tõsta ja liigutada liitrist vedelikuga täidetud anumat?
Vastusevariandid:
• Jah, väikeste raskustega.
• Mõõdukate raskustega.
• Suudan tõsta kuni pooleliitrist anumat.
• Ei suuda tõsta ühtegi eset, olenemata kaalust.
• Minu võimekus sellist anumat tõsta ja liigutada on muutlik.
Valitud vastust tuleb ka põhjendada.
Täpsustage oma valitud vastust. Kirjutage, milliste tegevustega on teil probleeme ja miks.
Näiteid valdkonna tegevustest: söögi valmistamisel panni/poti tõstmine, poes esemete korvi asetamine, voodi ülestegemine, majapidamistegevused ja aiatööd jne.
Näide eksperdiarvamuse kokkuvõttest
"Taotlejal esineb raske piirang inimestevahelise suhtlemise valdkonnas, mille põhjusteks on meeleolulangus ja emotsionaalse tasakaalu kõikumine ning kaudselt kroonilised haigused, mis neid häireid võimendavad.
Tal on välistatud intensiivne suhtlemine võõrastega ja avalikud esinemised, konfliktsete situatsioonide lahendamine.
Tema töövõime on osaliselt takistatud. Seisund on tõenäoliselt halvenev, kuid kahe aasta jooksul muutub töövõime tõenäoliselt vähe.
Sobib töötamine väikeses kollektiivis või individuaalselt. Ei sobi töö, mis on seotud intensiivse suhtlemisega ja/või nõuab võõraste inimestega suhtlemist (nt töö klientidega) või avalikku esinemist või tekitab vastuolusid. Vajab psühholoogilist nõustamist.”
