Maria Reinik, reporter
Suvetööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi.
Suvetööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Suvi on käes ja järjest enam pakutakse hooajatööd. Paljud ettevõtted vajavad täiendavaid abikäsi või asendajaid puhkuste ajaks ning mitmed inimesed otsivad omakorda lisateenistust.
Praktika aga näitab, et nii mõnelgi korral jäävad kokkulepped hooajatöö tegemiseks pealiskaudseks ning vaid suuliseks. See omakorda võib tagantjärgi kaasa tuua vääritimõistmist või suisa pahatahtlikku tõlgendamist.
Põhilisteks probleemideks on vaidlused töötasude ning töökoormuse üle. Näiteks ei saa kuu aega teenindajana töötanud noor oodatud töötasu ning puhkusehüvitist, sest lepingutingimused jäid fikseerimata või tekib lahkarvamusi töökoormuse ja ületunnitöö tasustamise osas. Tööandjatel tuleb omakorda silmitsi seista olukorraga, kus kindla eesmärgi nimel värvatud inimene otsustab ühel hommikul enam mitte kohale ilmuda ja teha midagi muud.
Ilma kirjaliku lepinguta tööle asudes peaks tööandja selle esitama töötaja nõudmisel hiljemalt kahe nädala jooksul. Siiski esineb praktikas, et lepingu tegemine võib jääda venima. Hea on teada, et kirjaliku vormi puudumine ei muuda poolte omavahelist kokkulepet olematuks. Hetkest, kui töötaja asub tööülesandeid täitma, tekib tal tööandjaga lepinguline suhe ja töölepingu seadus kehtib võrdselt mõlemale poolele. Seega võib töölepinguline suhe tekkida ka ilma lepingut sõlmimata, tööle asumisel. Ühtlasi ei muuda suuline kokkulepe töötajaga töösuhte ülesütlemist tööandja jaoks lihtsamaks.
Suvisele või hooajalisele tööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi. Ka tähtajaliselt ametit vastu võttes peaks pöörama tähelepanu sisukatele lepingueelsetele läbirääkimistele. Siinkohal tasub kindlasti tähele panna ka seda, millist lepinguliiki tööandja pakub – kas töölepingut või hoopis töövõtulepingut. Võib tunduda et kaht lepinguliiki eristab üksnes nimi, kuid tuleb silmas pidada, et võlaõiguslik leping (töövõtuleping, käsundusleping jne) ei anna samasugust kaitset ja õigusi nagu seda teeb tööleping.
Tööandja peaks läbi mõtlema, millised ülesanded vajavad täitmist ning milliseid hüvesid saab ta töötajale lubada. Töötaja peaks omakorda paika panema, mida ja millistel tingimustel ta soovib teha ning kas esineb mingeid piiranguid. Omavahel tuleks läbi arutada kõik olulised punktid nagu näiteks töökoht ja ülesanded; kas ja kuidas toimub väljaõpe; kas kohaldatakse katseaega; töötasu ja selle arvestamise viis; lepingu kestvus; varaline vastutus; tööaeg jne.
Sisukad läbirääkimised ja leping on kasulikud nii tööandjale kui töötajale, sest panevad ka lühiajalise töösuhte puhul paika mõlema poole ootused ning võimaldavad juba ette ära lahendada tõenäolised konfliktikohad. Tulemusliku töösuhte aluseks on selgus.
