Toimetas: Lauri Teder
ärileht.ee
Robotid ei väsi, ei lase end kõrvalistest asjadest häirida, ei nõua palka juurde ja neid on võimalik nobedalt tööle rakendada. Mitmed firmad tahaksid asendada inimesed oma laohoonetes täielikult robotitega. Nagu selgus aga hiljuti Leipzigis toimunud üritusel RoboCup 2016, on laorobotid inimkäest ja -silmast praegu veel siiski hulga kehvemad.
"Inimkäsi on robotist hetkel ikka palju etem. Olulisem on aga see, et inimtööjõud on paljudel juhtudel ikkagi odavam kui robottööjõud," rääkis ajalehele Süddeutsche Zeitung Bonni ülikooli teadlane Sven Behnke, kelle meeskond on võitnud ohtralt auhindu, luues roboteid, mis suudavad näiteks mängida jalgpalli, noppida grillilt vorste ning liikuda läbi katastroofipiirkondade rusude ja prügi. Benhke sõnu inimkäe ülemvõimu kohta kinnitavad ka võistluse tulemused: ükski tipptehnoloogiline robot ei suutnud täita kõiki etteantud ülesandeid, paljudele oli liiga keeruline isegi pappkasti üleskorjamine, esemete pakkimisest rääkimata.
Inimkäe eelis seisneb eelkõige tema painduvuses ja tundlikkuses, mida roboti vaakumhaarats jäljendada ei suuda. Samuti oskavad inimese silmad ja aju praegu paremini kujundeid tuvastada. Teisalt on tehnikahiiglased Baidu, Google ja Microsoft teinud selles vallas hoogsaid arenguid.
Leipzigis toimunud võistluse ajendiks oli e-kaubanduse ja tarnega tegelevate ettevõtete, eesotsas Amazoni aina jätkuv kasv ning nende vajadus robotite järgi, mis suudaks tegeleda ka esemete sorteerimise ja pakkimisega. Amazoni käsutuses on juba 30 000 transpordirobotit. Ettevõte on nelja aasta jooksul kulutanud 775 miljonit dollarit Kiva Systemsi toodetud laorobotitele, mille ülesandeks on riiuleid inimtöötajatele lähemale liigutada ja töötajate jalavaeva vähendada. Amazoni robot-süsteemide juhataja Tye Brady väitel teevad need robotid laotöö tõhusamaks ja võimaldavad seega vastu võtta rohkem tellimusi, mis omakorda toob kaasa töötajate arvu suurendamise.
Sellegipoolest on Amazoni-tüüpi osaliselt automatiseeritud laod veel küllaltki haruldased. Igal aastal müüakse üle maailma 10 000 isejuhtivat transpordisüsteemi, kuid samas lausa miljon kahveltõstukit. Roboteid tootva firma Bluebotics tegevjuht Nicola Tomatis illustreerib olukorda nii: "Iga aasta müüakse 5 miljardi dollari väärtuses teenusroboteid. Ðveitsi kellatootjad ekspordivad iga aasta aga tervelt 20 miljardi dollari väärtuses kellasid."
