Anna-Maria Uulma, reporter
Sotsiaalministeeriumi sõnul on töö- ja pereelu ühitamine sageli tõeliseks väljakutseks, mis võib päädida ühe vanema eemalejäämisega tööelust.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviovi sõnul on väikelastega kodus peamiselt ema ning suurem osa neist jääb lapsehoolduspuhkusele ka pärast vanemahüvitise lõppemist, vahendab sotsiaalministeerium enda blogis.
«Enamik emadest naaseb tööle paariaastase lapse kõrvalt, mis on alles siis, kui töökaitsega kaetud lapsehoolduspuhkus (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) lõpeb,» sõnas Vseviov.
Pikk töökatkestus oleks aga Vseviovi sõnul välditav.
«Erinevate analüüside tulemustest näiteks Praxis 2013 või TÜ RAKE 2015 võime järeldada, et on emasid, kes soovivadki lapsega võimalikult kaua kodus olla, ent teisalt viitavad andmed ka sellele, et emade pika töökatkestuse põhjuseks on vähene paindlikkus töötamise ja puhkamise kombineerimisel ning hoolduskoormuse vähene jagamine ema ja isa vahel, kuid ka väikelastele mõeldud taskukohaste lapsehoiukohtade nappus,» rääkis Vseviov.
Senisest paindlikum vanemapuhkuste süsteem võimaldaks vanematel soovi korral sedavõrd pikka töökatkestust vältida.
«On oluline, et lapse emal ja isal oleks võimalus teatud perioodil täielikult väikelapse kasvatamisele keskenduda,» sõnas Vseviov.
Vseviovi sõnul on vajalik, et vanemapuhkuste süsteem arvestaks perede erinevate soovide ja vajadustega ning annaks vanematele piisavalt valikuvõimalusi oma töö- ja pereelu kombineerida.
Vseviov nendib, et naiste palgaootused langevad samuti koos pere loomisega.
«Naiste positsiooniga tööturul on seotud meeste ja naiste palkade erinevus ehk palgalõhe. Uuringute kohaselt on naiste palgaootus väiksem just peamises lapsesaamiseas naiste puhul, mis näitab, et emad tunnevad end tööturul tihti ebakindlalt. Statistikaameti andmetel olid nt 20–24-aastaste noorte naiste palgaootused veidi kõrgemad kui meestel, ent jõudes peamisesse pereloomise vanusesse (25–29) tõusevad meeste ootused saadavale töötasule oluliselt, naistel aga mitte,» rääkis Vseviov.
Vseviov sõnas, et kui hoolduskoormus oleks naiste ja meeste vahel tasakaalustatumalt jagatud ja isade kojujäämine teatud perioodiks oleks norm, siis vähendaks see eelmainitud riske – tööandjal poleks enam eeldust, et koju jäävad vaid naised ning nende enesekindlus ja positsioon tööturul paraneks.
