Maiken Mägi
«Esitasin detsembris puhkuseavalduse sooviga jääda jaanuari keskpaigas põhipuhkusele. Kas tööandjal on kohustus anda mulle põhipuhkust enne puhkuste ajakava kinnitamist?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus koostada hiljemalt märtsi lõpuks puhkuste ajakava. Kavasse peab olema märgitud põhipuhkus, kuid vajadusel ka muud seaduses ettenähtud puhkused, näiteks õppe- või lapsepuhkus.
Kui märtsi lõpuks pole ajakava kinnitatud, on töötajal õigus teha avaldus ning alates aprillist enda jaoks sobival ajal põhipuhkusele jääda. Avaldusega saab põhipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu põhipuhkust ei ole ajakavasse kantud. Mõlemal juhul tuleb avaldus esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist.
Kui ajakava on alles koostamisel, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel. Töötaja võib kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi nagu näiteks õppepuhkus. Oma soovist tuleb 14 kalendripäeva ette teatada. Seega peaksid töötaja ja tööandja enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkuse osas kokkuleppele jõudma.
Siinkohal toon välja erisuse selle kohta, kes saavad nõuda põhipuhkust ka enne ajakava kinnitamist. Tööandja peab arvestama puhkusesoove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Samuti on õigus põhipuhkus soovitud ajal saada mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal.
Lisaks kuulub loetelusse vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last ja koolikohustusliku alaealise vanemal on õigus põhipuhkusele lapse koolivaheajal.
