Üksikasjad

Avaldatud: 05 august 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristjan Lukk

Maksuameti arvates võlgnevad spordiklubid riigile maksuraha rohkem kui 80 000 eurot.

Maksu- ja tolliamet saatis mais rahandus- ja kultuuriministeeriumile kirja, milles sõnastas juba pikemat aega avaliku saladusena eksisteerinud probleemi. Nimelt maksavad paljud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmed stipendiumide nime all hoopis töötasusid.

Niimoodi jääb riigil saamata suur hulk maksuraha. Näiteks 2011. aastal oleks riik väljamakstud stipendiumide võrdsustamisel võlaõigusliku lepinguga saanud 4,2 miljonit eurot makse. Teiseks jäävad stipendiaadid ilma ravikindlustusest ja töötuskindlustushüvitistest ning stipendiumidest ei kogune makseid stipendiaadi pensionifondi.

Viimase pärast muretseb ka Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. „Asi on kinni selles, et spordiklubidel on vähe raha. Inimesed, kes tegelevad väikese raha eest noortega, ei saa pensioniks rasva koguda," rääkis ta.

Ükski stipendiume maksev spordiühing ei riku siiski seadust, sest kehtiv maksuseadus ei defineeri stipendiumi. „Kui seadus otseselt ei ütle, mis on stipendium, siis on see „hall tsoon"," rääkis Sukles. Tema sõnul ongi maksuameti kiri ministeeriumidele palve teha riigi tasandil selgeks, mis täpselt on stipendium ja kuidas seda maksta.

Kontrollid jätkuvad

Seni on maksuamet kontrollinud kolme spordiklubi ning leidnud, et nende makstavad stipendiumid on varjatud töötasud. Amet nendib oma kirjas, et menetluste tulemusel kujunes kokku määratavaks maksusummaks 85 236 eurot, mille tasumine oleks käinud kontrollitud spordiklubidele üle jõu. Seega peaksid klubid makse tasudes oma uksed lihtsalt kinni panema.

Üks kontrollitud spordiühing, Lasnamäe korvpalliklubi on maksuameti hinnangul jätnud tasumata 18 695 eurot makse. Klubi juhatuse liige Janika Veinpere-Pillisner rahapuudusele ei viita. „Tegime kõik nii, nagu seadus nõuab," kinnitas Veinpere-Pillisner. Tema sõnul on Lasnamäe korvpalliklubi sellel spordialal Eestis ainus, mis ei küsi tüdrukutelt treeningmaksu. Ta rõhutas, et asi pole raha olemasolus või selle puudumises, vaid et klubi on kõik õigesti teinud. „Ütleme maksuametile oma vastuse ja vaatame, kuidas nad reageerivad," rääkis Veinpere-Pillisner ja kinnitas, et ootab ühist selget lahendust stipendiumite jagamise korrale.

Kuigi maksuamet on teinud ettepaneku lahendada olukord nii, et spordiklubid ei kannataks, kavatsetakse stipendiumide maksmisi siiski edasi kontrollida. Vastasel juhul oleks ebavõrdses seisus need spordiklubid, mis on stipendiumide väljamaksmisel õigesti käitunud.

Siim Sukles avaldas lootust, et juba augustikuus võib maksu- ja tolliameti ning ministeeriumide koostöös stipendiumide maksmise juures midagi muutuda.

Maksuvaba stipendium

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja pääsemiseks ning tulumaksust vabastatud stipendiumide andmiseks peab see ühingule olema üheks põhikirjaliseks tegevuseks. Stipendiumite taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi alusel.

Kui nõuded täidetud ei ole, maksustatakse stipendium 21%-lise tulumaksu määraga. Tulumaksuga maksustatakse stipendiumid, mis on saadud seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 august 2013

• ERR
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul ei ole pensioniea tõstmine Eestis praegu arutlusel, sest pensionisüsteem on juba iseenesest muutumas jätkusuutlikumaks.
Statistikaameti peadirektori Andres Oopkaupi hinnangul on Eesti pensionisüsteem jätkusuutlik eeldusel, et 2060. aastaks tõuseb pensioniiga 74. eluaastani ehk inimene saab pensionile 75-aastasena.

Margus Tsahkna ütles ERRi uudisteportaalile, et pensioniea tõstmine ei ole täna päevakorras.

"Ühiskonna vananemine esitab tõsise väljakutse kogu meie sotsiaalsüsteemile, sest maksumaksjaid ehk sotsiaalsüsteemi ülevalhoidjaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Samas pensioniea tõstmine ei ole täna päevakorras, sest meie pensionisüsteem muutub juba iseenesest jätkusuutlikumaks - teise ja kolmanda samba osakaal suureneb, esimese ehk riikliku samba osa väheneb," rääkis ta.

Tema sõnul on järgmisel aastal on peamine väljakutse see, et pensionid püsiksid maksuvabana.

"Arvestades, et keskmine vanaduspension tõusis tänavu 335 euroni, kuid mittetöötavatel eakatel on tulumaksuvaba 336 eurot, tuleb tõsta järgmisest aastast tulumaksuvaba miinimumi. Vastasel juhul sööks tulumaks ära osa inimeste pensionitõusust," selgitas ta.

Tsahkna lisas, et sellest aastast järk-järgult kehtima hakanud vanemapensioniga saavad pensionärid lisapensionit iga üleskasvatatud lapse eest. Samuti tuleks tema hinnangul arutada selle üle, kuidas muuta pensionile minekut personaalsemaks.

"Üks võimalus on selleks, et inimesed saavad alates kokku lepitud east ise valida pensionile mineku aja. Pensioni suurus sõltuks pensionile mineku east," tõi ta esile ka sotsiaaldemokraat Eiki Nestori väljakäidud ideed.

Merili Nael

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Töötaja asus tööle mõne nädala eest ja juba saatis avalduse, et enam ta tööle ei tule ning palub lõpparve üle kanda.
Töötaja ei tulnud ka töölepingu lõpetamist allkirjastama ning meil ei ole veel teada tulemustasu suurus. Millised on tööandja õigused sellises olukorras?

Maalehe lugeja

VASTAB
ÜLLE MUSTKIVI
tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Töölepingu saab üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud ülesütlemise avaldusega, kui see on teisele poolele teatavaks tehtud. Seega on töötaja tööleping lõppenud avalduses toodud kuupäeval, sõltumata lõpetamise vormistamisest. Nimelt ongi töölepingu üles-
ütlemise avaldus töölepingu lõpetamise juriidiline dokument ja eraldi töölepingu lõpetamise kannet vormistama ei pea.

Nii töötaja kui tööandja võivad katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema.

Töötaja ei pea katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Kui töötaja soovib katseajal töölepingu erakorraliselt üles öelda, peab tal selleks olema mõjuv põhjus ja siis ei pea ka järgima 15päevast etteteatamistähtaega. Kui töötaja esitab lihtsalt avalduse ja ei viita erakorralistele asjaoludele, loetakse ülesütlemine korraliseks ja järgida tulnuks etteteatamise tähtaega.

Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on aga töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Hüvitiseks on töötaja keskmine tööpäevatasu (TLS § 100 lg 5).

Muidugi võivad töösuhte pooled sõltumata põhjusest töölepingu kokkuleppel lõpetada. Sellisel juhul peavad mõlemad osapooled olema töölepingu lõpetamisega nõus, ja kuigi seadus ei eelda niisuguse kokkuleppe kirjalikku vormistamist, on hilisemate vaidluste vältimiseks soovitatav kokkuleppe kirjalik vormistamine.

Lõpparve tuleb välja maksta töölepingu lõppemise päeval.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuli 2013

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Vahur Koorits

Ettevõtjad kritiseerivad mõtet anda töötuskindlustusmakse üle otsustamine riigikogu kätte.

„Praegu on ametiühingud ja tööandjad rohkem ühel meelel omavahel kui riigiga," kritiseeris valitsust tööandjate keskliidus mööblitootjaid esindav Aare Paloots. Nimelt tahab valitsus anda riigikogule õigus määrata järgmise aasta töötuskindlustusmakse suurust. Tööandjad kardavad seetõttu, et nad mängitakse nurka ning nende ja ametiühingute arvamust makse suuruse kohta ei arvestata.

Töötukassas liiguvad suured rahad, mida maksavad kõik palgasaajad ning ettevõtted. Kõik palgatöölised maksavad oma brutopalgast 2% töötukassale ja tööandjad maksavad omalt poolt veel 1%. Valitsuse soov on anda riigikogule õigus otsustada, kui palju tuleks palga pealt töötukassale maksta, ent tööandjad ja nendega liidus olevad ametiühingud tahavad hoida seda õigust töötukassa nõukogus, kus neil kahe peale on otsuste tegemiseks vajalik enamus.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu üritas tööandjaid rahustada. Tema sõnul saadab töötukassa nõukogu endiselt valitsusele ettepaneku järgmise aasta töötuskindlustusmakse määra suuruse kohta. Valitsus hindab seda ja saadab selle alusel riigikogule ettepaneku töötuskindlustusmakse määra suuruse kohta. Lõpliku otsuse teeb riigikogu.

Muutuse põhjuseks on Kirsipuu sõnul töötukassa suur mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ehk inimkeeli öeldes sõltub paljuski töötukassa rahast, kas riik on oma arvepidamises punases või mitte.

Ent seaduses on ka märge, et valitsus arvestab riigikogule makse määra esitamisel vajadust kogu valitsussektori eelarvet tasakaalus hoida. Kas see on tagauks, mille kaudu valitsus tahab saada töötuskindlustuse maksemäära enda kontrolli alla?

Kirsipuu kinnitas, et eesmärgiks ei ole töötuskindlustuse piisavate reservide olemasolu korral töötuskindlustusmakse määrasid tõstes riigi eelarveseisu parandada. Küll aga saab valitsus tasakaalureeglist kõrvale kaldumise korral võimaluse näiteks töötuskindlustusmakse määrade vähendamise protsessi ajatada. Teiste sõnadega - kui riigil on rahakoti mõnes muus nurgas raha liiga vähe, siis töötuskindlustusmakse määrad peavad aitama eelarveauku lappida, et kokku tuleks tasakaalus eelarve.

Kuigi üksikisiku tulumaksu määr on Eestis 21%, saavad tööinimesed oma brutopalgast pangaarvele ainult kolmveerandi. 2% läheb eespool mainitud töötuskindlustusmakseteks ja veel 2% II pensionisamba makseteks.

Tähtis on üldine koormus

Seetõttu tulekski Palootsa sõnul maksukoormust vaata makse kokku liites. „Maksu nimetus pole tähtis, tähtis on maksude koormus kokku," rääkis Paloots tulumaksu vähendamisele viidates. Maksumaksja seisukohalt pole tema sõnul vahet, kas tema tulumaksu vähendatakse, kui samal ajal töötuskindlustusmakset suurendatakse.

Ettevõtja Jaan Puusaag oli samuti valitsuse mõtte suhtes kriitiline. „Sisuliselt soovib valitsus parlamendi kaudu seda otsustamisõigust enda kätte saada ja vältida nende seisukohast mõttetut dialoogi teiste osapooltega," süüdistas Puusaag.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar oli eelnõu suhtes kriitiline, aga ta lootis, et pisikese paragrahvimuutusega olulise süsteemi ja ühiskondlike kokkulepete pea peale pööramine on valitsuse seadusloome protsessi tööõnnetus. Ta lubas, et tööandjad töötavad koos valitsusega ning erakondadega ja ta loodab, et viga parandatakse.

Ta ei kiirustanud selgitama, mis juhtub siis, kui valitsus ei leia tööandjate ja ametiühingutega üksmeelt. „Usun, et erakonnad tahavad oma poliitilistest ja ühiskondlikest kokkulepetest kinni pidada. Praegu käivad konsultatsioonid," kinnitas Tamsar.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on praeguse sammu taga Reformierakonna soov näidata, et 2015. aastal enne riigikogu valimisi langetatakse üksikisiku tulumaksu. Kuna aga riigieelarves on raha vähe ja tegelikult seda tulumaksu langetamiseks eriti ei jätku, siis tahab võimukoalitsioon oma kätte saada töötuskindlustusmakse määra suuruse sättimist, et puudu olev raha maksumaksjalt uuesti ära võtta.

Nestori sõnul on praegu tegelik üksiksiku tulumaksu määr 23% ja sotsiaalmaks 34%, sest valitsus on muutnud töötuskindlustuse riigikassa täitmise vahendiks ja seetõttu tuleb seda pidada samaks, mis tulumaks.

Nestor viitas eelmisele tööandjate ja ametiühingute tülile valitsusega, mille põhjustas valitsuse soov võtta töötukassa reservid riigi kätte. See tüli, lõppes toona sellega, et valitsus pani end lihtsalt jõuga maksma.

Kas töötuskindlustusmakset saab hakata lõpuks vähem maksma?

„Piltlikult öeldes on töötukassa rahapada kuhjaga täis,” rõõmustas töötukassa nõukogus tööandjaid esindav Toomas Tamsar. Viimastel aastatel on tööpuudus vähenenud ja seega kulub töötutele kindlustusmaksete tegemiseks vähem raha. Sellepärast on nii tööandjad kui ka töövõtjad ühel meelel, et kindlustusmakset tuleb vähendada.
Töötukassas ametiühinguid esindav Peep Peterson nõustus, et makset, mis on töötajatele 2%, tuleks langetada. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor rääkis, et raha töötukassas on praegu nii palju, et samal ajal võiks langetada makse suurust ja hakata maksma hüvitisi poolte kokkuleppel ja omal soovil töölt lahkunutele. Poolte kokkuleppel ja omal soovil lahkunud pidid hakkama saama toetust juba sel aastal, aga koalitsiooni häältega muudeti see ära, sest väidetavalt polnud eelarves raha.
Töötukassa nõukogu esitab valitsusele ettepaneku järgmise aasta töötuskindlustusmakse suuruse kohta. Töötukassa nõukogus on kaks esindajat ametiühingutel, kaks esindajat tööandjatel ja kaks valitsusel.